Võimaluste avardumine tähendab takistuste suurenemist

Tere-tere! Tore jälle siin näha vaimupimedusepeletajaid, hoolimata sellest, et viimasest sissekandest on ikka nii kaua möödas, et seda aega tuleb kalendriga mõõta. Pole olnud midagi eriliselt lennukat ega tiivustavalt huvitavat inspiratsiooni, mis oleks kirjutama pannud. Aga eile õhtul enne magamaminekut, kirvendasid mitmed mõtted ning ideearengud peas ning otsustasin need hommikul kirja panna. Õnneks olid veel katked sellest meeles ning nii järgnve mõttetöö kirjasõnas sündiski. Head lugemist ning jääge heaks!

Me näeme, kuid ei oska märgata seda, mis on tõeliselt kaunis ja vaatamistväärt. Me kuuleme, kuid ei võta vaevaks kuulata. Me tegutseme, kuid jääme seejuures tundetuks. Me soovime vargsi imesid sündivat, kuid ise ei võta nõuks iseendassegi uskuda. Me loodame helgesse homsesse ja parema väljavaatega tulevikku, kuid üksnes lootes, mitte tegutsedes, laseme praegusel hetkel endast mööda voolata. Me soovime olla alati kuskil mujal kui just siin, kus me oleme praegusel hetkel ning olla koos inimestega, keda me läheduses hetkel ei viibi, kuid unustades selle, et elada tuleb just praeguses hetkes, selles paigas, kus me oleme ning inimeste keskel, kes on me ümber.

Me tahame armastada ja olla armastatud, kuid oleme ise täiesti kiretud ja tuimalt emotsioonitud. Me ihaldame ikka seda, mis on keelatud või milleni püüdlemine tundub võimatu, seejuures hindamata seda, mis meil juba olemas on. Me jumaldame seda, kui meisse ei usuta ning meid ei võeta tõsiselt, sest siis pole meil võimalik kellelegi pettumust valmistada peale iseenda. Me unistame väljapool piire ning kõiksugu ahendavaid piiranguid seadvast mõtlemisest, kuid ise seejuures mõeldes ainult sellest, kuidas elada eeskujulikult keset seda aheldavat piiratust.

Me oleme altid jagama kriitikat ning nõuandeid teistele, mida nad peaksid tegema ja kuidas elama, kuid soovime maa alla vajuda või üldse maamunalt haihtuda, kui peame ise oleme tagasisidesaajaks. Me soovime saada õnnelikeks ning olla tunnistajateks oma elu kui kunstišedöövri valmimisele, kuid pelgame teha esimest pintslitõmmet, et muuta enda elu selliseks nagu MEIE seda tahame... Julgust, lootust, usku ja enesekindlust. Purjed masti, ankur hiivata ning seilata sadamast minema!

Ning nüüd on Sul võimalus avaldada oma arvamust ja mõtteid sellest, mida Sa tundsid, mõtlesid ja mida soovisid öelda, lugedes seda eelnevat mõtteväljendust. Tunne ennast vabalt, proovi liikuda välja tavalisest lakoonilisest eneseväljendusest ning armasta neid sõnu ja mõtteid, mis sulle nüüd pähe turgatavad. Pane need kirja, tunne nende sisu ja side iseendaga. Edasta need mulle, jaga oma arvamust ning äkki Sinu tagasisidest saab alguse mõni põnev kirjatükk. Usu endasse, oma võimetesse ja võimalustesse ning sellesse, et Sa oled ime, igaüks meist on tõeline pärl siin maailmas.