Mitmetes inimkäitumist ja psühholoogiat
käsitletavates teostes tuuakse erinevate asjade tähtsuse ilmestamise kohta näiteks
ühte katset, mis ühe ülikooli professor tegi enda poolt juhendatavatele tudengitele.
Ta võttis tühja purgi, pani selle tühja laua peale seisma ning küsis
tudengitelt, kas see purk on tühi. Kõik nõustusid temaga üksmeelselt. Seejärel
ta võttis mitu suurt kivi ning mahutas need sellesse tühja purki, kuni ükski
suur kivi enam sinna sisse ei mahtunud. Ta esitas küsimuse katse jälgijatele,
et kas purk on täis ning kõik eranditult nõustusid. Selle peale aga võttis
õppejõud topsitäie väiksemaid kive ning valas need purki suurte kivide vahele,
kuni purk oli ääreni täis ja taas esitas sama küsimuse õpilastele. Kõik
vastasid professorile, et nüüd on küll purk täis. Aga mitte professori jaoks,
kes võttis topsitäie liiva ning valas liiva suurte ja väikeste kivide vahele,
kuni purk oli ääreni täis. Taas lausus professor sama küsimuse kõigile
jälgijatele ning vastuseks sai, et nüüd küll enam sinna purki midagi ei mahu.
See pole lihtsalt võimalik. Kuid professor võttis klaasitäie vett ning valas
selle suurte ja väikeste kivide ning liiva peale, kuni purk oli silmini
täitunud. See toiming pani kõik vaatajad veelkord oma vastust ümber vaatama ja
mõistma, et purk ei olnud veel ikka täis.
Mida see professor selle katsega
saavutas, oli see, et ta suutis oma õpilastele selgeks teha, et kui Sa täidad tühja
purgi esmalt vee, väikeste kivide ja liivaga, siis ei mahu suured kivid enam
sinna sisse. Seetõttu on äärmiselt oluline täita purk esmalt suurte kividega
ning alles seejärel erinevate väiksema fraktsiooniga materjalidega. Suured
kivid esindavad elu kõige olulisemaid aspekte (perekond, sõbrad ja lähedased,
kodu, esmatähtsad materiaalsed asjad, vaba aeg jms). Väiksemad kivid, liiv ning
vesi iseloomustavad väiksemaid ja vähemtähtsaid eluaspekte (uhked ja kallid
riided, aksessuaarid, esinduslik auto, kallites söögikohtades einestamine,
ametinimetus, positsioon ühiskonnas jms). Purk esindab aga meie elu, kuhu sisse
kõik see täitematerjal peab mahtuma. Kui me ei täida oma purki esmalt kõige
tähtsamaga, siis täidavad selle sisu vähetähtsad ja mitteprimaarsed asjad ning
kõige tähtsama jaoks ei jäägi ruumi. Kuid mina laiendaks veel selle professori
käsitlust ja ütlen omalt poolt, et kui esmalt purki panna kõige suuremad kivid,
siis peab jälgima kindlasti seda, et ükski kivi poleks teistest väga palju
suurem, sest muidu ei pruugi ka kõik kõige suuremad kivid purki ära mahtuda.
Üks võimalus illustratiivselt kujutada
oma elu tasakaalu erinevate eluvaldkondade lõikes, on joonistada oma eluratas
Selleks on Sul abivahenditena vaja vaid pliiatsit ja paberit. Joonista esmalt
paberile rist ning seejärel kirjuta joonte otstesse järgmised eluvaldkonnad (SUHTED,
TÖÖ, MATERIAALSED ASJAD ja VABA AEG). Nüüd kirjuta igale poolikule joonele
numbrid 1-5. Nii nüüd on eeltöö tehtud ja tuleb asuda mõttetöö juurde.
Palun hinda iga oma eelnimetatud
eluvaldkonda viiepalli süsteemis ja märgi enda poolt antud vastused eelnevalt
joonistatud joonetele õige arvulise väärtuse juurde. Nüüd tuleb Sul ühendada
need 4 punkti omavahel ja sellest joonistubki välja Su eluratas. Nagu me kõik
teame, siis selleks, et ratas hästi veereks, peab ta olema võimalikult
ümmargune ja ühtlane. Nüüd kui Sa oma eluratast vaatad, siis näed, millis(t)ele
valdkonna(dade)le on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et Sa oma eluratta veelgi
paremini veerema saaksid ning see senisest veelgi suurema hoo üles saaks Kui Su
eluratas on aga juba kena ümmargune ja ühtlane, siis valitseb Su elus tasakaal,
kuid siis tuleks vaadata, et ehk oleks võimalik veel kõiki oma eluvaldkondi
ühtaselt edasi arendada, et saaks neile anda senisest kõrgema hinde.
Nüüd kirjutaks siinkohal aga natuke
julgusest ning julge olemisest. Mulle meedib siinkohal tuua sageli näidet akrobaadist,
kes kõnnib peenikesel puittalal. Igaüks meist võib siinkohal kujutada ette
ennast selle akrobaadina, kes astub peenikesele puittalale, mis on kinnitatud
kahe posti vahele, ning kelle eesmärgiks on jõuda ühelt poolt teisele. Kui see peenike
puittala on maapinnast 10 cm kõrgusel, siis suudab meist enamik jõuda edukalt
ühelt poolt teisele, sest see kõrgus ei tekita meis hirmu ega pane meid mõtlema
võimalikele negatiivsetele tagajärgedele. Tõstame nüüd aga selle peenikese
puittala 50 cm peale. Ka see kõrgus on kindlasti veel selline, kus enamik meist
julgeb selle kattumuse ette võtta ning aktsepteerida võimalikke mitteooruspäraseid
tagajärgi. Aga mida kõrgemale me selle peenikese puittala tõstame, seda
suuremaks läheb hirm ning võimalik kaotus (all pole ühtegi turvavõrku, mis Teid
kinni püüaks) alla kukkumise korral, mis võib päädida Teie tõsiste vigastuste
või kõige fataalsemate tagajärgedega.
Ka elus on nii, et enamik meist
suudab võtta vastutuse, olla julge, eesrindlik ning osavõtlik siis, kui panused
on väiksed ja kukkumisoht väike. Kuid paratamatult on nii, et isegi siis, kui
ülesanne jääb samaks (kõndida üle peenikese puittala ühelt poolt teisele), ent
risk suureneb ning võimalik kahju muutub selliseks, mida me ei suuda
aktsepteerida (kukume alla peenikeselt puittalalt suurelt kõrguselt), siis me
tardume, jääme paigale ning keelduma võtmast riske. Siinkohal võib tuua
loendamatuid näiteks, kuid võtke näiteks kas igasugune äriettevõte, mille
tegevusmaht kasvab, perekond, mille liikmete arv suureneb, igasugune tegevus
avalikkuse ees, kui Teid jälgib väga palju silmapaare jne. Lihtne on sellises
olukorras teist hukka mõista, kuid kui me ise ei ole samasuguses olukorras (sellisel
kõrgusel) olnud, siis me tegelikult ei tea, kuidas me ise sellises olukorras
hakkama saaks ning kas me oleks ikka edukamad või mitte.
Oma kirjutise kahes viimases
lõigus selgitan Teile, miks ma võrdlen inimsuhteid pangaautomaadiga ning mille
pärast ma seda analoogi kasutan oma elus enda ja teiste vaheliste suhete
analüüsimiseks. Nagu meile kõigile on teada, siis pangaautomaadist on võimalik ainult
sellisel juhul raha välja võtta, kui see on enne arveldusarvele kantud või
sisse makstud. Kuid kui juurdemakseid oma arveldusarvele ei tehta, siis pole
võimalik ka pangaautomaadist raha välja võtta. Sellisel juhul pole mõtet süüdistada
selles pangaautomaati ning mitte ka pangaautomaadi omanikku, vaid tuleb ise
võtta vasstutus.
Sama põhimõte kehtib ka
inimsuhetele puhul. Vähemalt minu jaoks. Ma võtan igat suhet kui
pangaautomaati, kust toimuvad väljamaksed ja kuhu tehakse sissemakseid. Kui
nüüd mingis suhtes lähevad paigast ära suhte poolte poolt tehtavad sisse- ja
väljamaksed, siis on selge see, et üks pool hakkab kannatama ning üks pool
hakkab teist ärakasutama. Seetõttu on vajalik elus oma suhteid teistega
analüüsida, et saada aru, kas sellesse suhtesse ehk pangaautomaati toimuvad
sisse- ja väljamaksed on tasakaalus või mitte. Kui mingil perioodil teha rohkem
sissemakseid kui väljamakseid, siis koguneb ressurss, mida hiljem on võimalik ära
kasutada väljamakseteks. Kuid kui seda ei toimu, siis ärge imestage, kui ühel
hetkel on pangaautomaadil kiri: „Puuduvad rahalised vahendid väljamakse
tegemiseks, palun võtke oma pangakaart. Kena päeva!
Jääge heaks
Teie Priit
No comments:
Post a Comment